09.2009 arhiiv

Innovatsiooni õppetund

15.09.2009
Olles toonud innovatsiooniteema meie blogisse ei tahaks me piirduda ainult pealiskaudse tutvusega. Sooviksime Sinuga, armas lugeja, jagada ühte suurepärast õppetundi. Ilma võltsi tagasihoidlikuseta võib kohe öelda, et kui sa selle hoolega lõpuni vaatad-kuulad, kuuldud jutu omandad ning õpitu kasutusele võtad, siis muutub Sinu elu päris palju. Muutub ka Sinu alluvate, kolleegide ja äkki ka ülemuste elu. Teadmiste levides muutub lõpuks kogu meie ühiskond.

Aga enne sellele lingile klikkimist arvesta, et oleme Sind hoiatanud – Sinu elu ei pruugi jääda endiseks. Ning nagu kõik head asjad pole ka see õppetund päris tasuta,…vaid võtab umbes 20 minutit Sinu kallihinnalisest elust.

Sellegipoolest soovitame maksimaalse tulemuse saavutamiseks võtta see aeg ja kogu õppetund täie keskendumisega lõpuni kuulata-vaadata.Niisiis lülita välja telefon, elimineeri segavad kolleegid ja/või perekond, võta ligi tassike espressot, kliki lingil ning…naudi.pink2.jpg

Saame tuttavaks – innovatsioon

03.09.2009

Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. Tavaliselt tehakse vahet leiutamisel ehk idee esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellu rakendamisel. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. (www.wikipedia.org)

Juba pikemat aega pesitseb reklaamiagentuur MAST koos kümnete teiste sama tublide ja toredate firmadega Eesti suurimas ja kaasaegseimas innovatsioonilinnakus – Ülemiste City’s. Päevast päeva, aastast aastasse istume me oma arvutite/töölaudade taga ja teeme oma igapäevast tööd. Sobiva ilma ja tuju korral võime seda teha ka tavapärasest innovaatilisemalt – võtame läppari näppu ja klõbistame tema nuppe õues päikesepaistel või lamamistoolil puude varjus.

Aga läheme selle innovatsiooniga nüüd sammukese edasi ja…saame omavahel tuttavaks? Mitte ainult selle noormehe või neiuga, kes kõrvalpingil oma läpakaga nahistab või City Platz’i või mõne muu söögikoha kõrvallauas taldrikule põrnitsedes oma pastat hävitab, vaid ka nendega, kes töötavad meiega samas majas üle koridori, kõrvalhoones või isegi ülejärgmises majas. Äkki on just seal klient, keda oled juba mõnda aega taga otsinud? Või on seal hoopis keegi, kes otsib just palavikuliselt kedagi, kes osutaks talle teenust, millele just sina spetsialiseerunud oled? Või äkki suudad koos mõne ’naabrimehega’ tekitada sünergia ning pakkuda Eestile/maailmale midagi hoopis enneolematut.

Selline innovatsioon ei nõua Sinult mitte sentigi raha, vaid veidikene aega ja tahtmist. Tulemused aga võivad ületada kõik Sinu ootused ja lootused.

Naabritega asju ajades saavad need tehtud kiiremini, kuna suhtlemist ei takista näiteks liiklusummikud. Asjaajamine on paindlikum, kuna omavaheline suhtlemine on mugavam ja vahetum. Loomulikult ka säästlikum, kuna ei kuluta aega ega bensiini. Naabritega igapäevaselt suheldes on ka usaldus teineteise vastu kiirem tekkima. Kõige selle tulemusena muutuks paremaks üldine atmosfäär, paraneksid suhted inimeste vahel ning ühtlasi kasvaks meie kõigi konkurentsivõime.

Innovatsiooniga oodata oleks sulaselge luksus. Et kunagi pole liiga vara või hilja rikastada firmat mõne uue kliendi või koostööpartneriga ehk iseennast potentsiaalse sõbraga, siis tasub innovatsiooniga algust teha kasvõi kohe,.Sissejuhatuseks võiksite kindlaks teha, millega tegelevad teie lähemad või kaugemad naabrid  või siis vähemalt klikkida siia ja kirjutada meile, kuidas teil läheb.

tere

Back to basics?

03.09.2009

Elame huvitaval ajal. Hiljutised majanduslikud kataklüsmid on kuldvasika kummardajatel vaiba alt tõmmanud ning maailmas valitseb mastaapne eksistentsiaalne kriis. Millesse siis veel uskuda, kui elu alustalad (kinnisvara, nafta jms) on kõikuma hakanud? Millega asendada materiaalses maailmas osaks saanud kaotuseid? Või kas neid tühemikke on üldse võimalik millegagi täita?

Ühes oma vanas sktetšis tänas Rodney Dangerfield jumalat, et ta oli poiss, kui sündis väga vaesesse perekonda. Niimoodi oli tal vähemalt midagi, millega mängida. Tänapäeval on kokkuvõttes miljonid/tuhanded inimesed jäänud ilma oma laenuraha peal ülespaisunud kipsplaadivilladest, kallistest liisingu-Ferraridest/Volkswagenitest ja muudest kannidest. Nii nad siis nüüd mudivad oma ainsat allesjäänud mänguasja (aitäh sellegi eest) ning mõtisklevad elu üle. Elu põhiväärtuste üle. Tänu vaba aja rohkusele on paljud neist asunud oma mõtisklusi ka teiste omasugustega jagama küll blogides, ajalehtedes või Starbucks’i kohvikus lauanaabritele. Korraga räägitakse kõikjal palavikuliselt inimsuhetest, perekonnast, ühiskonnast, elu mõttest, eetikast ja muust sarnasest eeterlikust kraamist.

Ühest küljest tekitab selline avalik moraalitsemine muidugi piinlikkust, kuid teistest küljest on ju hea, kui mõnele endisele veendunud mammonateenrile sellest midagi külge jääb. Sest normaalse inimese jaoks pole need väärtused kunagi kuhugi kadunud olnud. Kavalamad/küünilisemad teevad aga nendele väärtustele toetudes reklaame (ehk siis lükkavad endale pappi kokku). Ja päris teravmeelselt sealjuures.